6 x 10 cm. Guido Alexander Johannes Schneider (30. september 1866 Tallinn – 31. mai 1948 Greifswald, Saksamaa) oli baltisaksa ihtüoloog[1].1886. aastal lõpetas ta Tallinna Kubermangu Gümnaasiumi ning seejärel õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja zooloogiat. 1891. aastal lõpetas ta zooloogiaõpingud Tartus, 1896. aastal sai magistrikraadi Peterburi Ülikoolist ja 1903. aastal doktorikraadi Helsingi Ülikoolist.1895–1897 töötas ta Peterburi Ülikooli zooloogiamuuseumis konservaatorina, seejärel Sevastopoli bioloogiajaamas (1897–1900). Aastatel 1906–1908 töötas ta Peterburi Teaduste Akadeemia zooloogialaborites. 1907–1911 oli ta Riia Polütehnilise Instituudi dotsent, 1920–1921 Riia Läti Ülikooli professor ja 1921–1923 Tartu Ülikooli zooloogiaprofessor, seejärel töötas õppejõuna Skandinaavias ja Saksamaal.[1]

6 x 10 cm. Guido Alexander Johannes Schneider (30. september 1866 Tallinn – 31. mai 1948 Greifswald, Saksamaa) oli baltisaksa ihtüoloog[1].1886. aastal lõpetas ta Tallinna Kubermangu Gümnaasiumi ning seejärel õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja zooloogiat. 1891. aastal lõpetas ta zooloogiaõpingud Tartus, 1896. aastal sai magistrikraadi Peterburi Ülikoolist ja 1903. aastal doktorikraadi Helsingi Ülikoolist.1895–1897 töötas ta Peterburi Ülikooli zooloogiamuuseumis konservaatorina, seejärel Sevastopoli bioloogiajaamas (1897–1900). Aastatel 1906–1908 töötas ta Peterburi Teaduste Akadeemia zooloogialaborites. 1907–1911 oli ta Riia Polütehnilise Instituudi dotsent, 1920–1921 Riia Läti Ülikooli professor ja 1921–1923 Tartu Ülikooli zooloogiaprofessor, seejärel töötas õppejõuna Skandinaavias ja Saksamaal.[1]

6 x 10 cm. Guido Alexander Johannes Schneider (30. september 1866 Tallinn – 31. mai 1948 Greifswald, Saksamaa) oli baltisaksa ihtüoloog[1].1886. aastal lõpetas ta Tallinna Kubermangu Gümnaasiumi ning seejärel õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja zooloogiat. 1891. aastal lõpetas ta zooloogiaõpingud Tartus, 1896. aastal sai magistrikraadi Peterburi Ülikoolist ja 1903. aastal doktorikraadi Helsingi Ülikoolist.1895–1897 töötas ta Peterburi Ülikooli zooloogiamuuseumis konservaatorina, seejärel Sevastopoli bioloogiajaamas (1897–1900). Aastatel 1906–1908 töötas ta Peterburi Teaduste Akadeemia zooloogialaborites. 1907–1911 oli ta Riia Polütehnilise Instituudi dotsent, 1920–1921 Riia Läti Ülikooli professor ja 1921–1923 Tartu Ülikooli zooloogiaprofessor, seejärel töötas õppejõuna Skandinaavias ja Saksamaal.[1]

Muu(t) tekijä(t): Terhi LeskinenSarja: Tartu rattiinAlkuteos: Honk honk!Asiasanat: lastenkirjallisuus, traktorit, kuvakirjat, paksulehtiset kirjat, äänitehostekirjat

Muu(t) tekijä(t): Kirsi SinkoAlkuteos: Brm! Brm! : naming things that goAsiasanat: kuvakirjat

Muu(t) tekijä(t): Päivi LehtinenSarja: Ystäväni MaisaAlkuteos: Beeb, beeb, Maisy!Asiasanat: kulkuneuvot

Muu(t) tekijä(t): Päivi LehtinenSarja: Ystäväni MaisaAlkuteos: Beeb, beeb, Maisy!Asiasanat: kulkuneuvot

19 x 24 cm.

Muu(t) tekijä(t): Satu HeimonenSarja: Autot 2Asiasanat: lastenkirjallisuus, autot, kilpa-ajot, kuvakirjat, paksulehtiset kirjat, aukkokirjat, äänitehostekirjat

Muu(t) tekijä(t): Päivi RekiaroAsiasanat: kulkuneuvot, ajoneuvot

Muu(t) tekijä(t): Päivi RekiaroAsiasanat: kulkuneuvot, ajoneuvot

Alkuteos: Toeta!

Alkuteos: Toeta!Asiasanat: kovalehtiset